Süda tuksub: tuks, tuks, piiks…

Jõudsin siis vaevalt Volli südamehädade postituse avaldada, kui samal õhtul juba auto ei käivitunud. Jess!! Vaata kui tore see Universum ikka on! Jõuad vaevu oma soovid avaldada, kui juba voila! nätaki sulle! Nii nunnu 😊!

Kolmapäeva õhtul jäi ta töö juurde garaaži. Neljapäeva hommikul helistasin Volremi. Mees ütles, et tooge esimesel võimalusel siia. Siis helistasin kindlustuspakkujale, et paluks mulle autoabi anda. Väga ebameeldiva tülpinud häälega naisterahvas oli. Küsis autonumbrit ja ma siis vuristasin ette: “Üks kaks kolm True Life Crime“.
“Mis true life crime?”
“Noh, autonumber. Nagu Tallinn, London, cappuccino.”
“Nagu Papa, Lima, Charlie?”
“Ei, T nagu Tallinn.”
“Volvo?”
“Volvo.”
“Mis tal viga on, aku tühi?”
“Ei, aku ei ole tühi.”
“Mis ta teil teeb?”
“Mootor käib ringi, aga ei stardi.”
“Starteriviga?”
“Võib vist nii öelda küll.”
“Selge. Kus ta teil asub?”
“Tatari tänaval.”
“Mis linnas?”
“Tallinnas.”
“Kus täpsemalt?”
“Parkimismaja teisel korrusel, aga meil on väga madalad laed ja puksiir vaevalt sisse mahub.”
“Kui kõrged laed teil on?”
“Ma ei tea, mingi kaks kümme, äkki, mitte rohkem.”
*Ohkab* “Meil nii madalaid puksiire pole.”
“Ehk saab siis auto parklast välja lükata?”
“Ma ei tea. Vaatan, saadan teile selle väiksema puksiiri, aga neil on palju tööd ja ei tea millal jõuavad.”
“Ma loodan, et ikka tänase päeva jooksul?”
“Ei tea, jõuab kui jõuab. Kunagi. Esiteks tehke selgeks kui kõrged laed teil seal garaažis on. Me siis helistame.”
“Selge, eks ma siis ootan.”

Nelikümmend viis minutit hiljem helistab üks krapsaka häälega noormees.
“Tere, teil puksiiriabi vaja?”
“Nii on.”
“Me viieteist minuti pärast tuleme. Kus te seal täpselt asute?”
“Tatari tänava teise korruse parkimismajas, aga sisse te ei saa tõenäoliselt, madal on.”
“No me tuleme ja vaatame.”

Tulid. Vaatasid. Ei mahtunud. Panid mu rooli ja hakkasid lükkama. Ma muidugi püüdlikult hoidsin jalga piduri peal.
“Äkki võtate käsipiduri maha?”
“Maas.”
“Ja jalakese pidurilt maha?”
*Naerab närviliselt* “Ups, sorry!”

Auto õnnelikult parklast väljas.
“Ma võin teile tööle tulla küll, jaksan ilma roolivõimendita päris hästi rooli keerata. Lisaks mind on kerge lükata.”
“He-he. Võid jah tulla.” Siis ta uhkustas, kuidas ta üks kord üksi oli autot lükanud ja jube raske oli.
“Oota, ma teen pilti ka kuidas te mu auto ära viite. Blogis kõik elavad kaasa, et kuidas mu autol läheb.”
“Tee muidugi, muidu keegi ei usu. Näe, tule tee siit poolt, siis jääb parem pilt.”

“See tädi kellega ma rääkisin oli suht tõre.”
Kehitab õlgu. “Ei tea, need mingid kindlustuse omad. Seal igasuguseid.”
“Ta ütles, et teil pikad järjekorrad? Aga nii kiiresti ikkagi tulite.”
“Kuidas kunagi. Praegu joppas.”
“Mis teil nii palju puksiirimist kogu aeg?”
“No jah, ikka kõvasti. Ega me teeme politseiga ka koostööd.” Rind läks kummi. See on vist kuidagi oluline, et politseiga saab koostööd teha. “Vahel näiteks mõni maun pargib reede õhtal Vanalinna ja siis me ju viime politseiparklasse, aga see on ju nädalavahetusel kinni ja kätte saab alles esmaspäeval. Maksma ka peab veel. Ja siis ongi terve nädalavahetuse ilma autota. Hö-hö!”
“Ei noh, lollidelt peabki ju kõik raha ära võtma.”
“Hö-hö, jah, peab. Aga me nüüd lähme. Head päeva jätku!”

…. järgmise nädala osas: mis saab Vollist? Mis hinnaga täna neerud mustal turul ka lähevad? Kas Jekaterina ja Volli suhe peab sellele katsumusele vastu? 

Kolemood

Käisin šoppamas. Naabripoiss kõndis üks õhtu, pea kuklas ja habe tähtsust täis, Montoni poekotiga akna alt mööda ja ajas isu peale. Kuna Veerenni Moetänav asub mul töökoha kõrval, siis astusin lõuna ajal läbi.

See ei ole naabripoisi kott. Ta läks oma kotiga ikka oma koju. See on minu jagu. 
Lihtsalt mainin, et te mingeid vallatuid ideid ei hakkaks genereerima, eks ole.

Ega ma niisama ei läinud. Esiteks ma otsustasin, et mul on vaja rohelist kleiti. Kaks tükki juba on, aga on vaja kolme. Piilusin enne ka kodukalt, et kas miski kõnetab. Juba siis solvusin. Üks inetus teise otsa. Aga mõtlesin, et ehk mul veab, äkki kohapeal on pilt parem.

Ei olnud. Kui midagi, siis veel hullem. Valed suurused, värvid ja tegumoed. Okse!

Ma ei saa sellest aru. Juba mitu aastat on kleidid läinud aina vormitumaks, igavamaks ja imelikumaks. Nagu mingi kott oleks selga tõmmatud. Ja õu mai gaad, need ketsid! Aina enam kannavad sookaaslased kleitidega tenniseid. Jah, seda vulgaarsust olen ma juba mõned aastad näinud, aga siiani on see kuidagi kontrolli all olnud. Nüüd enam kontsakingi tänavapildis ei näegi. Isegi ontlikud daamid käivad uhkelt roosade ketsidega ringi, nagu see oleks maailma kõige loomulikum asi. Kas te ei mäleta, kuidas me kõik alles viis aastat tagasi naersime ameeriklannade üle, et need sellised matsid ja käivad viisakas kontorikostüümis ning tossudes? Ja nüüd ise ka? What the what now? 

Teate, ma ka üks kord proovisin. Eelmisel aastal käisin Hiiumaal nii, et mul olid vanad tossud ja seelik. Tundsin ennast nagu viimane oss. Sel aastal ostsin tennised. Töö on selline, et seal kontsades väga ei purjeta. Veel pole jalga jõudnud panna. Ootavad esikus.

Siis kui ma ükskord üritasin moega kaasas käia

Kas keegi disainiinimene oskab kosta, millal see kolemood mööda läheb? Tahaks elegantsi tagasi. Silm puhkab kui mõni veel vanamoodsalt igati kena ja graatsiline jaksab olla. Ma saan aru küll, et see mugav on, aga siis võiks ju üldse väljaveninud dressides käia. Minul on ka porgandpaljalt ülimugav. Tööle ma siiski nii ei tihka ilmuda, aga muidu inimeste sekka. Piisab, et ma selle mugavusega oma lapsi ja naabreid hirmutan.

Üks kleit meeldis mulle poes küll, aga see oli natuke valet värvi. Roosa. Ja hind tegi ka nukraks. Mul on ikka veel meeles, kuidas ma aasta tagasi kolmekümneeuroseid Calvin Kleini kleite ostsin. Ja nüüd maksta mingi suvalise sünteetika eest sada kolmkümmend? Mõistus tõrgub. Lõpuks, et päris kasutu käik poleks, krabasin poistele lipse. Neli lipsu sain ja kokku maksin 18 eurot + 20 senti koti eest. Noh, ja postituseteema sain veel pealekauba.

Piltidel tunduvad nii sinised, kuigi ma omaarust ostsin rohelised, hmmm….

Seitse surmapattu

Niisiis, kuna sisukad blogijad parandavad maailma väljaspool internetti, siis olen sunnitud igasuguseid jamasid sirvima ja siin on tulem. Oled see, mida sööd. Taaskord üks sisutu küsimused, millele kõik tahavad vastata, aga keegi ei taha teiste vastuseid kuulda postitus.

RAEV

1. Kelle peale sa viimati vihastusid? Ühe parkimisKeeniuse peale, kes järjekindlalt pargib kollastele joontele maja evakuatsiooni teele, lükkab ohutuled sisse ja läheb pooleks päevaks kontorisse. Ma kirjutasin juba tellimust 10 sentimeetrise diameetriga kleepsudele, millele on kiri: “Hei, Parkimiskeenius! Mine autokooli tagasi!” Aga ülemus võttis arvuti mu käest ära ja valas napsi närvide rahustuseks. Korraks aitas, aga järgmisel hommikul oli Keenius tagasi. Arrggghhh!
2. Relv sinu valikul? Sõnad.
3. Kas sa lööksid vastassoost isikut? Enda kaitseks lööksin küll.
4. Aga samast soost? Vaata eelmist vastust.
5. Kes viimati su peale vihane oli? Ma ei tea. Minu meelest ma olen väga armastusväärne ja kui keegi ongi vihane, siis mulle nad sellest rääkima ei tule. Aga kui siiralt vastata, siis ilmselt pahandasin mõnda bemmivenda, kui ma polnud nõus oma hädise Volvoga kiirust ületama, või siis äkki poeg number kolm, kui ma tal tuka liiga lühikeseks lõikasin ja ta kolm päeva minuga rääkimast keeldus.
6. Mis vihastab sind kõige enam välja? Raiskamine.
7. Kas pead pikalt viha või mitte? Pigem mitte. Mäletan küll, aga ei ole aktiivselt vihane. Pigem nii, et kui keegi mind solvas, siis ma ei usalda, aga ma ei otsi võimalust kätte maksta.

LAISKUS

1. Mida sa peaksid iga päev tegema, aga pole tegelikult päris ammu teinud? Raamatuid lugema.
2. Kõige hilisem aeg, mil oled ärganud? Ma ei teagi. Kui ma haige olen, siis võin terve päeva maha magada ja alles kell üheksa kargu alla ajada. Aga muidu ma üle kümne ei põõna.
3. Nimeta inimene, kellega oled plaaninud ühendust võtta, aga pole seda teinud. Ämm. Kahjuks kipub nii olema, et tema ise jõuab enne ühendust võtta, kui mina mõttest edasi jõuan.
4. Kõige magedam vabandus, mida oled öelnud? “Mul on neli last.”
5. Oled sa kunagi vaadanud ka pikki reklaame? Jah, isegi olen maksnud raha selle eest, et kinolinal reklaame vaadata.
6. Millal tegid viimati korralikult trenni? Eile.
7. Mitu korda vajutasid hommikul edasilükkamisnuppu oma äratuskellal, et kauem magada? Ärkasin 20 minutit enne äratuskella.

APLUS

1. Lihasööja? Abso-friiking-luutselt!
2. Suurim kogus alkoholi, mida oled korraga ära joonud? Kaks pudelit veini ja veel mitu klaasi viskit peale.
3. Oled dieeti pidanud? Hö-hö-hö, hea nali.
4. On sul kaaluprobleeme? Jah, vahel mu kaal ei saa WiFiga ühendust ja ei saada andmeid Fitbiti äppi.
5. Mida eelistad? Magusaid, soolaseid või vürtsikaid toite? Ma ei diskrimineeri ühtegi toitu.
6. Oled sa kunagi vaadanud väikest last või looma ja mõelnud: “Mmm.. Lõunasöök.”? Ei meenu küll, et oleks.

IHA
1. Mitu inimest on sind alasti näinud (arvesse ei lähe arstid ja pereliikmed)? No ikka sajad inimesed. Ma käin ju pärast igat trenni pesus. Alasti, noh.
2. Mitut inimest oled näinud alasti (arvesse ei lähe filmid ja pereliikmed)? Sadu, sadu, sadu…
3. Oled sa kunagi avastanud, et vahid vestluskaaslase (ükskõik kummast soost) rinda või jalgevahet? Siis kui ta sellele ise palub vahtida. Seda juhtub rohkem kui te arvata võiks. Aga muidu ma piilun ikka eemalt, nagu normaalne inimene.
4. Oled sa seksinud? Vähemalt neli korda.
5. Lemmikkehaosa (teiste juures)? Käed.
6. Kas prostituudid on sulle ettepanekuid teinud? Kui on, siis ma pole sellest aru saanud.
7. Kas Sa oled kunagi teinud rasedustesti või suguhaigustesti? Ikka on ette tulnud.
Pildistas Tatjana Siipan

AHNUS

1. Mitu pangakaarti sul on? Kolm. Kaks tükki on seotud mu arveldusarvega, üks nendest kaartidest on minu käes ja teine poistel. Kolmas on krediitkaart.
2. Kui sul oleks miljon eurot, mida teeksid sellega? Esiteks maksaks kõik laenud ära, teeks kõigile sugulastele ja sõpradele suure peo ja siis koliks New Yorki.
3. Kas oleksid pigem rikas või kuulus? Kui nii peab valima, siis pigem rikas, aga päriselt mitte kumbki.
4. Kas võtaksid vastu igava töö, kui teeniksid selle eest hullult raha? Mul on juba selline töö, selle erandiga, et ma ei saa hullult raha.
5. Kas oled kunagi midagi varastanud? Jah, ema tagant komme.
6. Kui palju muusikat on sul arvutis? Noh, mul on Spotify, põhimõtteliselt kogu maailma muusika.UHKUS

1. Mida oled teinud, mille üle oled tõsiselt uhke? See on väga keeruline küsimus. Vast see, et olen ilma mehe abita viimased seitse aastat üsna kenasti hakkama saanud. Nii materiaalselt kui lastega. Arenguruumi ikka on, aga vist võib olla uhke, vähemalt natukene.
2. Mida oled teinud, mille üle su vanemad on väga uhked? Ema on uhke minu laste üle, seega võib vist öelda, et olen neid kasvatanud.
3. Üks asi, mida tahaksid elus saavutada? Tahaksin saada laenudest vabaks.
4. Kas sind ärritab teisele kohale tulek? Teine ei ärrita, viimane küll.
5. Kas oled kunagi osalenud võistlusest, teades, et sinu oskused on palju paremad kui kaasvõistlejate omad? Ei, vähemalt ei tule meelde, et oleks.
6. Oled sa kunagi petnud, et saada paremat kohta? Teadlikult küll mitte.
7. Mida tegid täna, mille üle oled uhke? Jäin rahulikuks pingelises olukorras.

Pildistas Tatjana Siipan

KADEDUS

1. Millist asja või inimest tahaksid oma sõprade/tuttavate asemel omada? Eem… mis asja? Ega ma kedagi ei oma. Kui mu sõbrad/tuttavad mulle enam ei meeldi, siis ma ei suhtle nendega. Ja kui keegi meeldib, siis suhtlen. Imelik küsimus…
2. Kellega tahaksid kohti vahetada? Mõne mehega, tahaks teada mis tunne on mehe moodi mõelda.
3. Oled sa kedagi petnud (igas mõttes)? Luisanud ikka olen. Kui hästi mõelda, siis olen vist ka emotsionaalselt truudusetu olnud.
4. Oled sa kunagi soovinud, et su füüsiline välimus oleks teistsugune? Jah. Kui minust sõltuks, siis muudaks ilmselt igat rakku oma kehas. Teekond enda aktsepteerimiseni sellisena nagu see on, on olnud väga keeruline ja lõppu ei paista tulevat. Üliharva tunnen mingi kehaosa üle rahulolu, aga see läheb tavaliselt väga kiiresti üle. Ilusate inimeste peale olen väga kade, väga.
5. Millist kaasasündinud iseloomujoont tahaksid oma sõpradelt endale? Intelligentsust, tagasihoidlikkust, alandlikkust, tasadust, lahkust, headust, viisakust.
6. Kas sa tahaksid, et oleksid ise seda küsimustikku saanud koostada? Jah, tahaksin.