What did you call me?

Reedeti, siis kui ma oma Kadunud Pojaga kokku saan, kellel muuseas, tänan küsimast, suurepäraselt läheb, ta nimelt käib nüüd tööl, pakib suures kaubanduskeskuses teie e-tellitud kohukesi ja vorste, ning otsustas – see on nüüd see huumorikoht, kus ma saaks Pika Hermanni otsast kriisata – I told you so!!!!-, minna õhtukooli keskharidust omandama, rohkem me sellel teemal ei räägi, kuidas see aastaema tiitel vaikselt kuid vankumatult minu suunas liigub, arutame me minu eelneva nädala kohtingulugusid. Ja ma küsin talt iga reede: “No pole ju asi minus? See pole ju normaalne käitumine!” Ja ma tahaks loota, et vähemalt pooltel kordadel ei ole ta minuga nõus mitte ainult seetõttu, et ta on mu liha ja veri, vaid mehed on tegelikult ka veidi napakad.

Ausalt sõbrad, ma nii tahaks juba kedagi normaalset leida, et ma ei peaks siin pidevalt mingeid halenaljakaid lugusid avaldama. Kedagi toredat, kes lõhnab hästi, on pestud, kes saab oma eluga hakkama, kes ei solvu iga asja peale, kes ei taha minust sünnitusmasinat teha või lauta luku taha panna, kes on voodis hea, kes oskab nalja teha, kes tekitab minus liblikaid. Kena oleks, kui ta minust veidi pikem oleks ja poleks samal ajal kellegi teisega juba abielus. Kas seda on tõesti liiga palju tahetud? Olen ma ebamõistlikult nõudlik? Kas ma pole sellist meest väärt?

Ja kuigi te mind ei usu, kas ma isegi end praegu seda kirja pannes usun, siis ma ei otsi meestes vigu. Võibolla ma mõne puhul olen otsinud, aga enamasti ma püüan leida head. Lihtsalt need vead ja puudujäägid hüppavad kuidagi iseenesest esile ja ma ei saa neid ignoreerida. Õieti, ma ei näe põhjust. Mitme puhul olen küll teatud asju hakanud ümber hindama. Ma tean, et ma vist umbes aasta tagasi kirjutasin näiteks seda, et igasugune kõnedefekt on minu jaoks täielik turn off. Noh, sellest olen ma nüüd lahti lasknud ja päris mitu noormeest on olnud, kes põristavad erri.

Samuti olen ma teinud allahindlust automarkidele, millega mehed sõidavad. Raske südamega, tuleb tunnistada, aga ma püüan mõelda nii, et nii kaua kui mina ei pea oma kannikaid ühegi Dacia või Opeli sisse istutama, nii kaua on see ok.

Isegi mehed, kes veel neljakümnendate künnisel üürikorterites elavad, olen lahkesti tiiva alla võtnud. Nagunii ei kujuta ma ette, et oma kodust välja kolin, ongi ju hea, kui mehel pole suurt elamist, mida ta raudselt paljasjalgsete päkkade kajaga täita sooviks. Ainult need, kes veel emaga või veel hullem – endise abikaasaga elavad, jätan teistele. Võibolla ma aasta pärast olen sellest latist ka juba loobunud… stay tuned.

Aga no mõned asjad lihtsalt ärritavad. Ma avastasin, et minu jaks on absoluutselt vastuvõetamatu see, kui mees mind “totuks”, “tobukeseks”, “rumalukeseks” kutsub. Esimest korda juhtus see eelmisel suvel. Mingi vestluse käigus ütles mees mulle korraga, “tobuke”. Ma ei liialda, et see kõlas minu jaoks täpselt sama seksikalt, kui ta oleks mulle kirjeldanud oma viimast klosetipoti leidu. Tol korral kutsusin ma ta kohe korrale ka. Uurisin, et kas ma olen siis tõesti nii ebaintelligentne ja mida nii absoluutselt lolli ma olen öelnud, mis sellise nimetuse õigustaks. No ta siis seletas, et see polnud ju üldse nii ja see on selline armas väljend jne.

Ma saan aru, et kui seda öeldakse, siis ilmselt keegi tegelikult ei mõtle halvasti. Tõenäoliselt ei ole see peen vihje sellele, et tead, sul pole baka kraadigi, mine istu vaikselt köögis, kui mehed siin tähtsaid asju omavahel arutavad. Aga minu jaoks kõlab see iga kord nagu “kuidas sa lilleke siia sattusid”.

Tolle noormehega lõppes suvel asi siis, kui ta mulle siiralt teatas, et tema kummi ei kasutagi, sest sellega tal ei kerki. Kui ma uurisin, et kas ta siis tõbesid ei pelga, vastas, et ta ju alati küsib neiudelt, et kas nad on ikka puhtad ja testitud. Selline intelligentne ja kohusetundlik noormees, on ju. Ta ilmselt on mõnest paksust pikkade sõnadega raamatust luges, et see ongi kõige õigem viis kuidas haigusi ja soovimatut rasedust ära hoida. Mida ma tobuke ikka asjadest tean.

Aga see oli siis.

Hiljuti kuulsin ma seda taas. Noormees, kellega olime paar korda jalutamas käinud, ütles mulle keset vestlust “totu”. Ja mu sees kihvatas. Silme eest läks mustaks, ninast väljusid tuleleegid, mis mu ripsmeid kärsatasid ja suust hakkas vahtu tulema. Ma jupp aega ei vastanud midagi. Sest ma saan ju aru, et see polnud paha pärast. Lõpuks ma kirjutasin talle, et tead, ma vähemalt viimaste vaimse võimekuse testide järgi olen täiseti normintellektiga ja ehk paar pügalat ülegi. Aga ta ei saanud aru, miks ma seda ütlesin. Hakkas hoopis mingit teist juttu ajama. Meelitama ja komplimente tegema. Mida oligi arvata. Tema jaoks see ju polnud solvang. Aga noh, ma arvan, et minu jaoks sai sel hetkel igasugune soov temaga tulevikku jagada otsa. Mitu päeva ei kirjutanud me üldse omavahel. Siis ta lõpuks võttis ühendust ja ma ütlesin, et tead, sa peaks sealt Selverist mõne teise vorstijupi koju võtma, mul on parim enne kuupäev ületatud ja üldse, ma pole su tervisele hea. Aga no kuulavad need mehed siis või? Tema jauras edasi, et ta ikka veel nii kiiresti ei loobu ja annab mulle hingamise ruumi, ning küll kõik laabub. Ja üldse, täitsa totu olen, et ma nii rumalaid mõtteid peas veeretan…

Võib-olla asi polnud üldse selles. Võib-olla poleks see mees mulle nagunii meeldinud ja see üks sõna oli lihtsalt mugav ettekääne, miks temaga asju edasi mitte arendada. Ma ei tea ju tegelikult. Kogu selle aja jooksul, kõigi nende meeste hulgast, kellega ma olen suhelnud ja läbi käinud, on olnud ainult üks, kes mulle päriselt-päriselt meeldis. Kes ei ärritanud mind, kes oli oodatud, kes tekitas liblikaid. Ja no muidugi tuli blokk tema poolt. Ma veel ei taha alla anda. Olen küll tüdinud ja väsinud, aga ma usun, et ehk see Õige on ka ikkagi olemas ja no kui muud ei tulegi sellest, siis vähemalt õpin ennast tundma ja mul on ammendamatu blogimaterjali allikas.

14 kommentaari “What did you call me?

  1. no mulle ka ei meeldi sellised nunnud “totukesed” ja “tobukesed”, aga selge on see, et halvasti nad sellega kindlasti ei mõtle. ilmselt tuleks sel puhul lihtsalt öelda, et tead, ma ei tea, mis põhjusel, aga mul on selle sõna vastu totaalne allergia, palun ära kasuta, kui suudad. aga mina nt ei kannata samuti r-põristavaid inimesi, koos elada kohe kindlasti ei suudaks, aga seda ei saa kahjuks öelda ka, et hei, ära palun põrista:)

    Liked by 1 person

    1. Ma isegi kaalusin korra, et ütlen. Aga siis hakkasin mõtlema, et on see vajalik? Ma juba ütlesin talle, et tead, ära puutu mind kogu aeg. Tal oli nimelt selline komme pidevalt mind spontaanselt emmata, kallistada, puudutada, paitada, musitada. Ja kuna see hakkas kohe esimesel kohtumisel pihta, mis minu jaoks natuke nagu liiga kiiresti ja ise ta aru ei saanud, et kui ma samaga ei vasta, siis minu jaoks pole selline füüsiline lähedus okei, siis ütlesin. Tõmbas tagasi küll. Aga hakata nüüd ütlema, et mulle ei sobi see, et sa mulle “tobu” ütled… Ma ütlen ausalt, ma tahaks et suhtlus oleks loomulik, mitte nii, et ma hakkan talle igat asja õpetama, kuidas minuga olema peab. 🤷‍♀️

      Meeldib

  2. Sa võiks litsuda ennast kellegi külje alla, kellel on sellised head sinu poolt tuvastatud omadused.
    Tegelikult liiga palju mõtteid segab valikuid, nagu ka see, kui on liiga palju valikuid.

    Meeldib

    1. Mulle tundub, et kõik head on juba ammu ära nopitud ja alles ongi ainult halvad valikud. Praegu tuleb mul otsustada, kas ma valin nende halbade seast või ootan kuni mõni hea ripakile jääb.

      Meeldib

    1. Kõik on mitmenda ringi mehed, selles mõttes, et süütuid pole ette sattunud. Tavaliselt ikka kooselu(d), eksid ja lapsed olemas. Aga kõik pole vabad olnud, on paar sellist “elan naisega eraldi tubades” meest olnud.

      Meeldib

      1. Rohkem on nooremaid. Aga mitte sellepärast, et ma neid valiks, vaid nemad ise on rohkem minust huvitatud, kui vanemad mehed.
        Vanematega kipub olema kahte sorti. Ühed hullult lipitsevad ja üritavad olla hästi romantilised, mis tundub kuidagi võlts minu jaoks. Teised on jälle need, kes on justkui alla andnud ja neil on sügavalt savi, mis saama hakkab.
        Et jah, vähemalt need vanemad mehed, kellega mul on au olnud suhelda, on veel rohkem võimatud. 😄

        Meeldib

  3. Ise soovidet keegi sinusse kiinduks, siis need kes oma endistesse naistesse, sõpradesse ja emadesse kiinduvad on tegelikult kõige truumad oleks ju loogiline, vähemalt nad hindavad enda jaoks midagi kindlat. 🙂

    Meeldib

  4. Brr mulle oleks ka sellised hüüdnimed totaalne turn-off. Isegi tibuke oleks liiga imelik. Emaga elavaid vast päris maha ei kannaks, siin lõunamaal tundub see päris levinud olevat, aga pole viitsind ammu svaipida ka (ok Eestis ka vist on emaga elavaid mehi rohkem, naised lähevad ülikooli ja kolivad tõenäolisemalt vanematekodust välja).
    Mingi ammuse postituse alla tahtsin kirjutada, et jaa tõesti vanuse kasvades on täiesti hämming, mis langus matchides/laikides toimub (mul on võrdlus enne ja pärast 30 sünnipäeva, nii et suht kindlalt on paljud pannud soovitud vanusevahemikuks 18-29 vms).

    Liked by 1 person

    1. Eks meil on vist veidi erinev ka see, sest kui kolmekümnenda eluaastani emaga elamine on veel kuidagi mõistetav, siis miks peaks 40nene mees ema juures elama?
      Seoses sellega on mul lugu ka, mõistagi. 😁 Sügisel oli üks selline 43-aastane mees, kes emaga elas ja hiljem selgus, et ema aitas tal ka Tinderisse pilte valida ning koguni profiili teksti kirjutada. Võibolla olen ma pirtsakas, aga see pole päris okei. 😂

      Liked by 2 people

      1. Hahahaha hjaa ok. Tegelt ma olen 33, nii et vaatan endast +-7 aastat, 40sed võiks juba teemaks olla küll (vähemalt ma sain neilt enamus laike mulle tundub). Ja tõsi ta on, et ma pole tegelikult ühegi emaga elava 40+ mehega kohtingule sattunud.
        A mul soovitas ema kunagi ammu tinderi teha (ma siiamaani siiski tahaks uskuda, et ta ei teadnud mis tinderi põhifunktsioon on). No ja kui ma Eestis käima juhtun, siis ma elan ise ka ema juures tegelikult 😛 kuigi 90% ajast elan ikka teisel maal ja oma kodus.
        Ükskord lasin sõbrannal enda eest svaipida kui tal igav oli ja ta matchis mulle mingi kolli, kes pärast käis uudistest läbi kui mingi eriti ilge väljapressija ja oli maskeerunud muidugi ühiskondlikult aktiivseks heategijaks. Õnneks ta ei hakanud kirjutama.

        Liked by 1 person

      2. Haha, nii hea! 😂
        Mul jälle vastupidi, ma saan enamus laike sinuvanustelt ja 40nesed ei taha mind üldse. Me peaks vahetama oma matche. 😃
        Ma olen vahel mõelnud, et kuna mu lapsed kritiseerivad kõiki peigmehi, siis äkki peaks laskma neil svaipida vahepeal, vaataks mis juhtub. 😁

        Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s